Jõudsime reisult tagasi. Läbi mitmete maade viinud sõidul otsisime kohti looduses, kus end harmooniliselt ja tasakaalukalt tunda ning nädendi “Tuul ja kolm haldjat” tarvis vett, tuld, tuult ja maad nende puhtas väes tunnetada. Nii mõnigi kord tuli pisar silma ja rindu lõi valu, kui kuulatasime, mis loodus räägib, mis tal on öelda inimese tegutsemise kohta. Kodumaale jõudes saime näha ja kuulda, mis toimub siin metsadega. On hea meel, et inimesed keskkonna kaitseks meelt avaldama kutsusid. Laulsime Pärnus üheskoos metsade toetuseks.
Eks ikka tuleb tunne, et ahnuse rahamasin on nii suur ja üüratu lohemadu, et kuidas haldjad ja päkapikud sellega toime tulevad, et võlumetsad oleksid ja elaksid. Õnneks on meile teada, et imed on olemas, tuleb vaid uskuda. Ning olla väga tähelepanelik, mis loodus meie ümber räägib ja mida head meie saame teha ning siis seda ka teha.